Vähk

12,90 €

Laost otsas

Kirjeldus

FAKTID: Vähesed sõnad tekitavad meis nõnda tugevaid igandlikke hirme kui sõna „vähk“. Kuid sel sõnal on üsna tagasihoidlik alge: kreeka arstile Hippocratesele (460-370 a. eKr) meenutasid kasvaja väljaulatuvad kiharad krabi ja ta panigi haiguse nimeks „karkinos“ ehk krabi, millest hiljem ladina keeles sai „cancer“ ehk vähk.

Nimi „vähk“ rakendub tänapäeval 100st eri haigusest koosnevale rühmale, mil kõigil on kaks sarnast omadust. Geneetiliste kahjustuste tõttu muutuvad tavalised rakud vähktõveseks ja võivad kasvada kontrollimatul moel. Lisaks võivad need rakud üle võtta teisi kudesid, häirides ja hävitades organeid ja struktuure, millesse nad tungivad. (Ilma selle teise võimeta kasvavad kasvajad üksnes piiratult, mistõttu neid kutsutakse „healoomulisteks“.)

Miks vähk areneb? Geneetiline pärilikkus mängib siin kindlasti oma osa. Kuid sellele lisanduvad teised riskifaktorid, nagu suitsetamine, liigne alkoholitarbimine või päikese käes viibimine, halb toitumine ja vähene treenitus.

Kuigi põhilised vähiravi viisid – lõikus, kiirgus ja keemiaravi – pole paljude aastate jooksul muutunud, on tehtud suuri edusamme kasvajate ülestähendamisel ning teraapiate läbiviimisel, mis on parandanud nende toimet. Lisaks arendatakse välja uusi „bioloogilisi“ ja suunatud teraapiaid, mis sekkuvad otse rakulistesse protsessidesse, mis panevad vähirakud nõnda hävitavalt käituma. Lõpuks suudab iga diagnoos vähi avastada enne, kui see levida jõuab.

Selle tulemusena on vähki põdevatel inimestel palju suuremad võimalused paranemiseks kui isegi näiteks mõned üksikud aastad tagasi. Kusjuures, kuigi kolmandikel naistest ja peaaegu pooltel meestest areneb mingil eluetapil välja vähk, elab suurem osa selle üle.

Hoiatus! Toode sisaldab pisidetaile ning ei sobi alla 3-aastastele lastele.