Hepatiit

9,60 €

Laost otsas

Kirjeldus

• HAV[*] levib peamiselt ebasanitaarse toidu ja vee kaudu (tihtilugu arengumaades) või otsese kokkupuute kaudu nakatunud inimesega. See pole krooniline ja on võrdlemisi leebe, kuigi sümptomite hulka võivad kuuluda kollatõbi, väsimus, iiveldus ja palavik. Vaktsiinid on saadaval.
• HBV levib kehavedelike kaudu ja see on palju tõsisem. HBVst põhjustatud kroonilise maksahaiguse tagajärjel sureb 15-25% krooniliselt nakatunud inimestest. Vaktsiinid on saadaval ja neid soovitatakse tungivalt kasutada.
• HCV on ilmselt kõige ohtlikum hepatiidiviirus. Sarnaselt HBVle levib ka see kehavedelike teel. See põhjustab tõsiseid maksakahjustusi 70% krooniliselt nakatunud inimestest. Vaktsiin puudub ja 80% nakatunuist puuduvad haigusest sümptomid või märgid – seega pole ohus vaid nemad, vaid ka need, kellele nad enese teadmata haigust edasi annavad. Kontrollimine on eriti soovituslik järgmistesse riskigruppidesse kuuluvatele isikutele:

• Süstivad narkomaanid  – enamasti levib nakkus ebaseaduslike narkootikumide süstimise teel;

• Vereülekande saajad enne 1992. aastat (enne doonorite läbiuurimist);
• Diagnoosimata maksaprobleemidega inimesed;
• Nakatunud emadele sündinud lapsed.

• HDV on sarnane HBVle ja tekib selle olemasolul. Seega on praktilise vajaduse korral vaktsiin HDV vastu olemas.
• HFV ja HGV on võrdlemisi hiljuti avastatud. Nende seos maksahaigustega on endiselt ebaselge.