Teleskoop tähtede poole! Kuidas, kus ja mida vaadelda?
August on tavaliselt see kuu, kui inimesed rohkem tähistaevasse kiikavad ja teleskoobiostu kaaluvad. Enne investeerimist tasub aga paar asja läbi mõelda. AHHAA planetarist Margus Aru jagab hüva nõu!
Asukoht, asukoht, asukoht!
Just see mõjutab vaatlemist kõige rohkem. Tartu kesklinnas näeb heal juhul Suurt vankrit ja paarikümmet heledamat tähte. Linnast kaugel valgusreostuseta aasal võib näha juba tuhandet tähte. Valgusreostus mõjub kõikidele teleskoopidele: mida suurem on teleskoop, seda rohkem valgusreostust sinna sisse läheb. Seega ei pruugi suures teleskoobiga näha palju paremat pilti kui väikesega. Teleskoobiostul tasub ka silmas pidada, kui kaugel hea pime vaatluspaik sinust asub. Kümnete kilomeetrite kaupa sinna- ja tagasisõitu võib vaatlemisentusiasmi kiiresti ära võtta. Üldiselt on kõige parem teleskoop see, mida kõige rohkem kasutatakse. Suured teleskoobid on rasked (25+ kg) ja vajavad transportimiseks palju ruumi. See võib ka osutuda põhjuseks, miks suure hurraaga ostetud teleskoop toanurka tolmu koguma jääb.
Millal on Eestis kõige parem taevast vaadelda?
Eestis on kaks perioodi, mil enamasti taevast vaadeldakse. Üks on praegu, augustis. Taevas on juba pime, ent õhtuti ei ole väga külm. Lisame langevad tähed, ja saamegi hea aja, mil tähti kaeda. Teine on kevadel enne astronoomiliselt valgeid öid, märtsis-aprillis. Sel ajal tegutsevad pigem juba hobiastronoomid ja astrofotograafid. Need kevadkuud teevad meile nähtavaks paljud süvataeva objektid, mida tähepiltnikud jäädvustada saavad.
Mida praegu näha saab?
Praegu (augustis) on näha nii mõndagi. Tähelepanelik vaatleja võib silmata mõnda langevat tähte, südaöö paiku on näha lausa kolme planeeti: Jupiter ja Saturn lõunataevas, Marss idataevas. Põhjataevas on näha Suure vankri ja Veomehe tähtkuju, Läänetaevas Põhjakroon ehk Corona Borealis. Hea õnne korral võib näha virmalisi.
AHHAA Teaduspoe teleskoobid: kuidas valida sobiv?
Pere noorimatele sobib Bresser Junior. Selle väike kaal ja komplekti lihtsus teeb selle kasutamise jõukohaseks ka väikesele astronoomiahuvilisele. Bresser Junioriga näeb kenasti ära planeedid ja väga palju detaile Kuul (näiteks kraatrid ja mäeahelikud). Kaugemad taevakehad jäävad selle teleskoobi jaoks keeruliseks. Näha saab vaid heledmaid süvataeva objekte, nagu Andromeeda galaktikat ja Orioni udukogu. Kaugemale nägemiseks aitab järgmine teleskoop…
…ehk National Geographic Reflector. Selle suurem toru ja kvaliteetsem optika sobib juba igale algajale astronoomiahuvilisele. Komplektis on ekvatoriaalne monteering, mis teeb vaadeldava objekti jälgimise lihtsamaks ning teleskoobi suurem toru muudab taevakehad heledamaks. Komplekt sisaldab piisavalt lisavarustust, et tükiks ajaks põnevust pakkuda. Reflectori maksimaalne soovituslik suurendus on 152x.
National Geographicu teleskoop on suurim läätseteleskoop, mida AHHAA teaduspoest praegu osta saab. Tegemist on igati korraliku riistapuuga, millega saab vaadelda kaksiktähti, planeete ja süvataevast. Kerasparved, hajusparved, heledamad udukogud ja galaktikad on sellega samuti nähtavad. Selle teleskoobiga tasub proovida ka astrofotograafiat: võta oma nutiseade appi ja asu pildistama! Kuu oma kraatritega ning Saturn oma rõngastega võivad väga efektseid tulemusi anda.
